Tasuta õigusabi erivajadustega inimestele

Tasuta õigusabi erivajadustega inimestele vene keeles

Sotsiaalkindlustusameti koostatud info puude tuvastamisest tööealisel inimesel.

Abiks töövõime hindamise taotlejale arstivisiidil.

Facebooki grupp „Küsi töövõimereformi kohta – töötukassa vastab.

SKA: Tööealised inimesed puude tuvastamise ajaks sotsiaaltoetusest ilma ei jää.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni variraport "Puuetega inimeste eluolu Eestis"

Väljavõtte puuetega inimeste statistika kohta THV21: Puudega inimesed maakonna järgi, 1. jaanuar

Väljavõtte puuetega inimeste statistika kohta. THV23: Puudega inimesed vanuserühma, soo ja maakonna järgi, 1. jaanuar

Kehtivad puude otsused märts 2018 seisuga.

Koopia failist 01_01_2017 ekspertiisi statistika

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

2. aprill 2020

Osalise ja puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ning puuete kestust pikendatakse

Valitsus kiitis heaks sotsiaalministri ettepaneku pikendada osalise või puuduva töövõime, püsiva töövõimetuse ja puude kestust ning vastavate toetuste maksmist kuue kuu võrra seoses tervishoiuasutustes vastuvõttude vähendamisega eriolukorra tõttu. Muudatus puudutab inimesi, kelle töövõime, püsiva töövõimetuse või puude otsus lõpeb ajavahemikul eriolukorra kehtestamisest kuni 2020. aasta augusti lõpuni.  

Töövõime hindamise taotlemisel on nõue käia vähemalt kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist arsti juures. Eriolukorra tõttu on paljud raviasutused vähendanud ambulatoorset vastuvõttu, mistõttu on terviseandmete uuendamine töövõime hindamise taotluse esitamiseks raskendatud. Paljud vähenenud töövõimega inimesed kuuluvad ka riskigruppi, sest nende immuunsus on nõrgem ja seetõttu on parem, kui nad mõjuva põhjuseta tervishoiuasutusi ei külasta. Nii võib paljude inimeste töövõime hindamine eriolukorra ajal olla raskendatud või isegi võimatu.

„Töövõime toetamise süsteem pakub mitmeid võimalusi vähenenud töövõimega inimeste abistamiseks, kuid kriisiperioodil on oluline eeskätt töövõimetoetuse õigeaegne kättesaamine,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Igakuise töövõimetoetuse katkemine võib seada inimese majanduslikult väga keerulisse olukorda, mistõttu on oluline leida kiire ja mõistlik lahendus toetuse jätkuvaks maksmiseks ka siis, kui inimene kohe arsti juurde ei pääse. Samuti pean oluliseks puuete kehtivuse pikendamist, et inimesed ei kaotaks puudetoetust ning õigust hädavajalikele teenustele.“

Osalise või puuduva töövõime kestust ning töövõimetoetuse maksmist pikendatakse kuue kuu võrra inimestel, kelle töövõime hindamise otsus lõpeb ajavahemikul 12. märts kuni 31. august 2020. See annab inimestele piisava aja arsti vastuvõtule saamiseks ning terviseandmete uuendamiseks enne uue töövõime hindamise taotluse esitamist.

Sarnaselt pikendab sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse kestust ja töövõimetuspensioni maksmist töövõimetuspensionäridel, kes muidu peaksid lähikuudel esmakordselt pöörduma töövõime hindamiseks töötukassasse. Samuti pikendatakse kõigil, kelle puue lõpeb vahemikus 12. märts kuni 31. august 2020 puude raskusastme kestust ja sotsiaaltoetuste maksmist kuue kuu võrra.

Muudatuse eesmärk on lahendada nende inimeste olukord, kelle digiloos hetkel hindamiseks vajalikud terviseandmed puuduvad, sest nad ei ole eriolukorra tõttu saanud arsti juurde minna või kokkulepitud arsti vastuvõtud on tühistatud. 

Juba esitatud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotlusi menetletakse tavapäraselt. Jätkuvalt võetakse vastu avaldusi nii uutelt taotlejatelt kui neilt, kes ise soovivad oma töövõimet või puuet ümber hinnata, näiteks terviseseisundi halvenemise tõttu. Sotsiaalministeerium soovib erandkorras pikendada ka kohustusliku arstivisiidi perioodi. Kui inimene ei ole eriolukorra tõttu käinud kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist arsti juures, siis arvestab Töötukassa töövõime hindamisel ka varasemaid, 12 kuu jooksul toimunud arstivisiite.

Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pikendavad otsused automaatselt ning inimene selleks ise midagi tegema ei pea. Töötukassa otsused toimetatakse kätte e-posti või posti teel, samuti on otsused kättesaadavad e-töötukassas. Sotsiaalkindlustusamet saadab pikendatud perioodiga pensionitunnistuse ja puudega isiku kaardi inimesele postiga koju.

Teate edastas:

Silvia Peets

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

+372 626 9751 / + 372 5341 6977

press(at)sm(dot)ee / silvia(dot)peets(at)sm(dot)ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Vallad ja linnad saavad taotleda toetust erivajadusega inimeste kodu kohandamiseks

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

6. aprill 2018

VALLAD JA LINNAD SAAVAD TAOTLEDA TOETUST ERIVAJADUSEGA INIMESTE KODU
KOHANDAMISEKS

VALLAD JA LINNAD SAAVAD TAOTLEDA EUROOPA LIIDU TOETUST KOKKU LIGIKAUDU
2000 ERIVAJADUSTEGA INIMESE KODU KOHANDAMISEKS, ET PARANDADA NENDE
ISESEISVAT TOIMETULEKUT.

Sotsiaalkaitseminister KAIA IVA rõhutas, et kohandamine ei ole piiratud
ühegi kindla puudeliigiga. Kuulmispuudega inimene vajab tema
erivajadust arvestavat signalisatsioonisüsteemi (nt suitsuandurit) või
nägemispuudega inimene kortermaja fonoluku süsteemi kohandamist.
„Soovime, et erivajadustega inimesed saaksid paremini ühiskonnas
täisväärtuslikult toime tulla. Selleks ulatame oma abikäe, et nende
elu lihtsamaks teha,” ütles minister Iva. „Oma kodus mugav
toimetamine ja hästi liikuma pääsemine peaks olema iseenesest
mõistetav. Mul on hea meel, et saame ligi kahe tuhande puudega inimese
igapäevast elukvaliteeti parandada.”

Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukoha
omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste tegemisel.
Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et
inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised –
näiteks kaldtee, platvormtõstuk – kui ka puudest tulenevad
tavapärased ümberehitused, nagu pesemisruumis vanni asendamine
dušiga. Rajada võib ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava
piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika
madalamale tasapinnale.

Elanike taotluste alusel koostab omavalitsus taotluse toetuse saamiseks
ja esitab selle rahandusministeeriumile otsuse tegemiseks. Pärast
toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ning
rahandusministeerium kompenseerib linna või valla kulud kuni 85
protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetusi antakse
sotsiaalkaitseministri määruse alusel, nende väljamaksmist korraldab
rahandusministeerium.

Toetust saavad kohalikud omavalitsused kokku ligi 10 miljonit eurot
Euroopa Regionaalarengu Fondist. Aastaks 2023 on planeeritud kohandada
üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.

Vaata ka:

 ·         Täpsem info rahandusministeeriumi koduleheküljel:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused/meetmed#pie [1]

 ·         Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva määrus “Puuetega
inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” (26.02.2018):
https://www.riigiteataja.ee/akt/128022018002 [2]

Lisainfo:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press(at)sm(dot)ee / oskar(dot)lepik(at)sm(dot)ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium [3]

Ott Heinapuu
Kommunikatsiooniosakond
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
tel 611 3035 | mob 56 659 980
ott(dot)heinapuu(at)fin(dot)ee
www.rahandusministeerium.ee [4]
twitter.com/rahandus [5] | blogi.fin.ee [6]

  [7] [8]

Links:
------
[1] https://www.rahandusministeerium.ee/et/valistoetused/meetmed#pie
[2] https://www.riigiteataja.ee/akt/128022018002
[3] http://www.facebook.com/sotsiaalministeerium
[4] http://www.rahandusministeerium.ee/
[5] http://twitter.com/rahandus
[6] http://blogi.fin.ee/
[7] https://www.sm.ee/et
[8] https://www.facebook.com/Sotsiaalministeerium